Peamised hapnikukompressorite tüübid hõlmavad kolb-, membraan- ja tsentrifugaalturbiinitüüpe. Õlivaba-kolbiga kõrgsurvega hapnikukompressor- kasutab vända-ühendusvarda mehhanismi, mille liikuvad osad on määritud tihendusmäärdega. Kogu kompressori sisemus ei sisalda õhukest määrdeõli. Vastavalt standardile JB/T12950-2016 „Õli-vaba kolbkolb-kõrgsurve hapnikukompressor” on peamised voolukomponendid, nagu silinder, valmistatud oksüdatsioonikindlatest materjalidest ja kõik osad läbivad enne montaaži rasvaärastustööd põhjalikult. Membraankompressor koosneb suletud, perioodiliselt muutuvast mahust, mis koosneb membraanist ja ventiilidest. Elektrimootori jõul juhituna suurendab see gaasikeskkonna rõhku. Selle omaduste hulka kuulub ülimalt kõrge õhutihedus, mistõttu see sobib kõrget gaasipuhtust nõudvate kõrgsurverakenduste jaoks.
Tsentrifugaalturbiinkompressor (hapniku permeaator) kasutab kõrge{0}} ja madala-rõhuga kahe-silindriga, mitmeastmelise kompressiooni, mitme-astmelise jahutuse ja horisontaalselt jagatud tsentrifugaalstruktuuriga. Kõrge -puhtusastmega hapnikuturbiinkompressor võtab oma konstruktsioonis kasutusele ranged tuletõkkemeetmed, sealhulgas kõigi komponentide rasvatustamine, ja kõik hapnikuga kokkupuutuvad osad on valmistatud vask-kaetud terasplaatidest, vask-kaetud malmist, vasesulamitest ja roostevabast terasest. Hapniku ja määrdeõli lekke vältimiseks kasutatakse diferentsiaalrõhuga reguleeritud labürinttihendeid.
